Skip to main content

Suvine aiaelu

Lootused ja ootused kodus mõnusalt aias istumisele olid kevadel suuremad. Tegelikkuses oleme olnud palju kodust ära või on olnud liiga kuum ilm. 

Kevadel lasin M-l teha veel kaks peenart juurde. 

1) Maitsetaimede kast, kuhu läksid siis tavaline piparmünt, sidrunimeliss, shokolaadimünt. Alumisele tasmele läks murulauk, sibul, lehtsalat, basiilik ja tüümian.

Alguses:



Hiljem:



Maitsetaimede peenarde miinuseks on see, et  nad on väga väikse mullakihi sees. Mis põhjustab tihti läbikuivamist, kui koguaeg ei kasta. Sel suvel on sellega eriti keeruline, kuna väga kuumad ilmad on olnud. Teine viga, mis ma tegin oli see, et salati istutasin ikka väga tihedalt. Lehed ei saanudki väga suureks kasvada. Poole suvepealt ründasid neid kõiki ka mingit putukad, kes sõid kõik auguliseks. 

Samas tore on olnud, et selline kastikene maja ümbrust on kaunistamas ja saab mõnusalt alati sealt midagi toidusisse võtta. 

2) Ubade kast:

Meie autoparkimise ala juures oli üks väga nukker ja tühi kiviaed. Leidsin, et sinna võiks kast ubade ja hernestega, mis tekitaks sellise väikse seinakese. Kast sai valmis kiiresti, kuid jällegi minu ajanappuse tõttu jäi see projekt natukene poolikuks võrreldes sellega, mis mu peas mõte oli. Kuid siiski sai see lõpuks väga ilus täide meie aiaservale. 

Alguses:





Veidi hiljem:



Kastides asjade kasvatamine on väga mõnus. Jääb ära suur osa rohimistöödest ning neid on mugav ka vajadusel ümberpaigtuada. 

Comments

Popular posts from this blog

vanadus

Ma pole eriti suur sünnipäevade pidaja, kuid perele tuleb ikka süüa pakkuda ja neid vastuvõtta sünnipäeva puhul. Mulle on hakanud meeldima stiilipeod.Võrreldes tavalise söömisega on see ausalt öeldes on see palju toredam ja lõbusam. Nii siis, selle aasta teemaks sai "Kolhoosi parim traktorist". Mu pere on ikka ütlemata tore ning kõik olid nii vahvalt ettevalmistanud. Pildid räägivad rohkem kui mu ritta seatud sõnad...

teekonnal

 Kolm aastat tagasi proovisin jätkata oma blogimise harjumusega. Mulle meeldib asju üles kirjutada. Kõige enam sellepärast, sest nii tore on aeg ajalt ajas tagasi vaadata.  2016 kolisin ma Tallinnast tagasi maale. Blogimisejärg jäi siis katki, kuid püüan seda taastada. Elan endiselt selles samas majas, kuhu 2016 kolisin.  Väga palju on vahepeal muutunud. Nii selles majas kui minu peres. Sel ajal ei osanud ilmselt unistada sellest elust, mis mul on praegu. Võin elada koos imelise abikaasaga ning viia ellu oma unistusi.  Nii nagu ma seda blogi toona alustasin - selliselt tahan ka jätkata. Jäädvustades erinevaid tegevusi meie kodus, mida nüüd koos hubby 'ga koos loome ja kujundame.

Kevadised toimetused

Kevadiste toimetuste aeg on ammu käes. Mina alustasin see aasta veidi hiljem seemnete külvamisega. Mulle tohutult maitsevad kodused tomatid. Terve talveperiood on minu jaoks üks suur piin poest tomateid osta. Sel aastal läksin kuidagi eriti hoogu oma tomatitega. Nimelt aitas sellele kaasa ka mu armas memm, kes oli ka meie jaoks külvanud tomateid. Minuni jõudsid nad siis kui oli vaja neid hakata ümber istutama. Ise jõudsin istutada kolme sorti tomateid. Memmelt sain veel juurde 6 erinevat sorti. Vahepeal jõudsin üle ka lugeada ning ca 70 taimekest siin aknalaudadel sirgumas.  Eelmisel aastal avastasin enda jaoks veel ühe olulise asja tomatite juures. Nendest saab teha ise imemaitsvat tomatipüreed ning talvel on seda võrratu kasutada igalpool toitudes. Meie kodus on lemmikuks saanud lihapallid tomatikastmes.  Eelmise aasta tomatikastmed said juba enne jõule kõik otsa. See pani mind sel aastal veel rohkem mõtlema tomatite kasvatamise peale selliselt, et saaks oleks ikka korralik....