Skip to main content

Kevadine puhkus

Mul oli juba talvel kinnisidee, et kevadel ma pean võtma puhkuse. Kui koroonat ei oleks, siis ilmselt ma tahaksin kuskile soojale maale kevadise puhkuse ajal. Hetkel selles osas muutust ei ole ning välismaale praegu kevadel veel ei kippunud. Edasi ei suutnud ka puhkust lükata, kuna tundsin väga vajadust hetkeks täitsa niisama olemiseks. 

Hetkel olen peaaegu poole peal ning väga keeruline on olnud. Lihtsalt ei suuda end välja lülitada. Igapäev mõtlen murega sellepeale, et "oi hommikul peab ju tööle minema". Mõni sekund hiljem jõuab kohale, et ikka veel ei pea. See on näidanud minu jaoks, kui palju enam ma tegelikult võiksin end tööst välja lülitada, et jätkuks jõudu seda tööd suure innuga edasi teha. Väga raske on olnud sellest kõigest end vabaks lasta. Muidugi vaatan kurbusega ka ilmateadet, sest see nädal muudkui kallab ja järgmine nädal on alles päikseline (siis kui mina pean juba tagasi tööl olema).

Mulle on olnud väga oluline listide tegemine ja eesmärkide seadmine. Sel puhkuse nädalal olen püüdnud sellest hoiduda, et endale vähem pinget tekitada. Hommikul ärkan, siis kui uni ära läheb. Kahjuks või õnneks on see siiski üpriski vara. Edasi lihtsalt kulgen. Vaatan, mida kodus oleks vaja teha ja siis rahulikult tegelen sellega. Majas elamise rõõmuks on ju see, et tööd ei saa kunagi otsa. Teen palju jõuan ning püüan nautida seda kohustuste vaba aega. Loodus on imeliselt tärganud ning suur rõõm on seda kõike nautida. 

Mida olen õppinud sellest ajast?

  • Puhkama peab.
  • Vahel ka kodune puhkus võib olla väga kosutav. 
  • Hea on võtta aega lihtsalt olla ja mitte eesmärke seada. 


Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

vanadus

Ma pole eriti suur sünnipäevade pidaja, kuid perele tuleb ikka süüa pakkuda ja neid vastuvõtta sünnipäeva puhul. Mulle on hakanud meeldima stiilipeod.Võrreldes tavalise söömisega on see ausalt öeldes on see palju toredam ja lõbusam. Nii siis, selle aasta teemaks sai "Kolhoosi parim traktorist". Mu pere on ikka ütlemata tore ning kõik olid nii vahvalt ettevalmistanud. Pildid räägivad rohkem kui mu ritta seatud sõnad...
Post a Comment
Read more

teekonnal

 Kolm aastat tagasi proovisin jätkata oma blogimise harjumusega. Mulle meeldib asju üles kirjutada. Kõige enam sellepärast, sest nii tore on aeg ajalt ajas tagasi vaadata.  2016 kolisin ma Tallinnast tagasi maale. Blogimisejärg jäi siis katki, kuid püüan seda taastada. Elan endiselt selles samas majas, kuhu 2016 kolisin.  Väga palju on vahepeal muutunud. Nii selles majas kui minu peres. Sel ajal ei osanud ilmselt unistada sellest elust, mis mul on praegu. Võin elada koos imelise abikaasaga ning viia ellu oma unistusi.  Nii nagu ma seda blogi toona alustasin - selliselt tahan ka jätkata. Jäädvustades erinevaid tegevusi meie kodus, mida nüüd koos hubby 'ga koos loome ja kujundame.
Post a Comment
Read more

Kevadised toimetused

Kevadiste toimetuste aeg on ammu käes. Mina alustasin see aasta veidi hiljem seemnete külvamisega. Mulle tohutult maitsevad kodused tomatid. Terve talveperiood on minu jaoks üks suur piin poest tomateid osta. Sel aastal läksin kuidagi eriti hoogu oma tomatitega. Nimelt aitas sellele kaasa ka mu armas memm, kes oli ka meie jaoks külvanud tomateid. Minuni jõudsid nad siis kui oli vaja neid hakata ümber istutama. Ise jõudsin istutada kolme sorti tomateid. Memmelt sain veel juurde 6 erinevat sorti. Vahepeal jõudsin üle ka lugeada ning ca 70 taimekest siin aknalaudadel sirgumas.  Eelmisel aastal avastasin enda jaoks veel ühe olulise asja tomatite juures. Nendest saab teha ise imemaitsvat tomatipüreed ning talvel on seda võrratu kasutada igalpool toitudes. Meie kodus on lemmikuks saanud lihapallid tomatikastmes.  Eelmise aasta tomatikastmed said juba enne jõule kõik otsa. See pani mind sel aastal veel rohkem mõtlema tomatite kasvatamise peale selliselt, et saaks oleks ikka korralik....
Post a Comment
Read more